• Birgit

Vaheaeg!

See postitus tuleb eelmisega samalaadne, kuid seekord kirjeldan päev-päeva kaupa oma esimest koolivaheaega Belgias. Eriline rõhk on seekord erinevatel linnadel, kuna reisisin ja toidul, kuna veetsin kogu vaheaja prantslaslikus keskkonnas.


Esmaspäev, 28. oktoober

Laupäeva pärastlõunal tulid meile Prantsumaalt Bretoonimaalt külla hostisa Camille’ vanemad. Esmaspäeva hommikul käisin Nivelles’i basseinis ujumas, siis sõin hommikust. Peale seda hakkasime kohe suupisteid ning siis lõunasööki sööma. Esmaspäeval külastasime Belgia linnakest Monsi. Linnakeses on palju ilusaid maju, kuid oli üleüldiselt oli natuke trööstitu. Õhtul ühines Monsis meiega ka Camille’ Lille’is elav õde. Õhtusöögiks sõime Bretooni galette ja kreppe, mida proovisin esimest korda. Tuleb ka mainida, et laupäeval proovisin enda teada esimest korda elus austreid, otse Bretoonimaa soolasest merest! Praegu on minu tunded austrite vastu sellised, et need pole ei head ega halvad. Kui pakutakse, siis söön paar tükki, aga kui ei, siis puudust ei tunne. :)



Teisipäev, 29. oktoober

Hommikuks sõime baugette’e võiga ning jõime kohvi. Camille` vanemad joovad hommikukohvi, nagu õiged prantslased, kausist.


Peale kümmet suundusime Belgia ühe suurima linna Antwerpeni poole. Minu esimene külaskäik Belgia flaamikeelses osas, Flandrias! Antwerpen on väga ilus linn, keskaegne ja moodne arhitektuur üheskoos. Seal asub Euroopas suuruselt Rotterdami järel teine kaubasadam, see on tähtis moelinn ja lisaks on linnas mingid suured tööstused, mistõttu on see jõukas. Linn oli minu jaoks millegipärast sarnane Helsingiga. Võib-olla oli asi veekogu läheduses või selles, et oli võrdlemisi krõbe tuuleke. :)


Juttude järgi on Flandrias parem suhtlemiseks kasutada inglise keelt, kuna flaamide tunded valloonide vastu ei pidavat parimad olema. Prantsusmaa meeldib kuulduste järgi neile aga väga ja õigete prantslastega kasutatakse meelsasti ka prantsuse keelt.


Lõunaks sõime mingisuguseid erilisi friikartuleid, näiteks minu omad olid trühvlikastmega. Käisime Antwerpeni suure kunstikeskuse MASi katusel vaadet nautimas ning jalutasime uhkesse rongijaama. Teised sõid õhtul Belgia pikka poissi (ei pea siinkohal silmas elusolendit, vaid hakklihaküpsetist) ja mina taaskord galette’i.


Kolmapäev, 30. oktoober

Hommikul lahkusid Camille’i vanemad ja õde Prantsusmaale. Keskpäevaks jõudsin mina Leuvenisse, Flandrias asuvasse ülikoolilinna, kus veetsin imetoreda päeva Tšehhi vahetusõpilase Mariega. Jalutasime, uudistasime poodides (jäi mulje, et Leuvenis ongi ainult ilusad poed!), Marie ostist endale ühest kaltsukast kingad ja mina ühest poekesest pehme salli ning otsisime pikalt ideaalset kohvikut, mida lõpuks ei leidnudki, mis tähendab, et tuleb kunagi tagasi minna. Selle asemel läksime ühte mitteperfektsesse kohvikusse, kus jõime kuuma šokolaadi, oleme ikkagi šokolaadimaal ju. Pean kurbuse või rõõmuga tunnistama, et Björni (kohvik Tallinnas) kuum šokolaad jääb vist igavesti parimaks.


Praeguste reisikeste põhjal on Leuven minu lemmiklinn Belgias, kuigi mul on veel palju-palju muid linnu külastada. See on väga ilus ja puhas, ei kohanud pea üldse turiste, kõik sõidavad jalgratastega ja on ilusti riides, arhitektuur on hästi kaunis, on rohelust, on kanalid ja pole hullupööra palju inimesi nagu näiteks Antwerpenis või Brüsselis.


Leuvenist tagasiteel hüppasin läbi Brüsselist, kus kiirkõnnil kasutatud raamatu poodidest kohustuslikuks kirjanduseks "Läänerindel muutuseta" raamatut jahtisin. Jama oli selles, et millegipärast seda maailmakuulsat raamatut minu linnakese ainsas raamatukogus ei leidu. Mina aga ei tahtnud kulutada maailma puitu ja 7€ raamatu peale, mida ühe korra elus loen, mistõttu jahile läksingi. Minu õnneks leidsin selle teisest poest ja 7 seitse korda soodsama hinnaga. ;)


Peale seitset jõudsin koju, kus meile tulid külalised, nii et meid kokku vist 9 oli. Sõime raklette, mida arvatavasti kogu Belgia hullumoodi armastab.


Neljapäev, 31. ktoober

Hommikul käisin jooksmas, siis sõin hommikust ning nii kella ühe paiku hakkasime sõitma Pariisi poole! Kodulinnast on sinna nii kolmetunnine autosõit, lühem aeg kui Hiiumaale minek (ha-ha!). Ööbisime Camille’i sõbra pool, kelle nimi on ka Camille. :) Tema äsja sissekolitud korter on Pariisi kohta harukordselt suur. Sõime õhtul juuste baugette’iga ning magustoiduks erinevaid tarte’e ning mingit jubedalt head pehmet šokolaadivärgindust (sidruni-, vaarika- ja õuna-).


Reede, 1. november

Hommikuks sõin baguette’i võiga. Peale kümmet suundusime Loire’i jõe ääres asuva Angers’i poole, kus toimus hostisa sõprade mitmepäevane kogunemine, Pariisist on sinna samuti nii kolmetunnine autosõit. Minu teine linn Prantsusmaal! Sõime lõunat, tegime väikese jalutuskäigu linnapeal ning joodi ka väike jook baaris. Õhtusöögiks söödi juuste, saiu ja muid suupisteid ning joodi Champagne` šampust ning veini. Meie ööbisime reserveeritud korteris, kus kõik, mis arvasid olevat päris, oli tegelikult mängu (telliskivisein, potililled, muru jne).


Vahetusisa sõpru oli kokku vist 7, lisaks 1 beebi ja 2 kaksikut kõhus, pluss meie 3. Kõik hostisade sõbrad, keda olen kohanud, on väga toredad ja sümpaatsed. Seekord olin peamiselt kuulaja rollis. :) Hakkan nüüd juba aru saama Belgia ja Prantsusmaa prantsuse keele kõlalisest erinevusest, mis on tore.


Laupäev, 2. november

Magasime kaua, keskpäevaks läksime ühte kenasse söögikohta, kus brunchitasime. Sai valida 2 rooga, mina valisin tartrajahupannkoogid pošeeritud mina ja suitsulõhega ning chiapudingu röstitud banaaniga, lisaks jõin mahla, cappuccinot ning sõin sokolaadibrioche’i. Nendel on kombeks ka brunchi kõrvale Mimosa vahuveinikokteili juua. Küsimus: kas keegi Eestis seda ka hilise hommikusöögi kõrvale tarvitab? Minu esimene õige brunch oli maitsev ja tore!

Peale seda tegime linnapeal pikema jalutuskäigu ning läksime taaskord ühte baari. Angers`is on väga võimas kindlus vist 13. sajandist ning mitmeid uhkeid kirikuid. Aa, nüüd saan aru, mis vaibast nad rääkisid! Selles lossis asub mingisugune väga tähtis seinavaip 14. sajandist, nimeks Apokalüpsise vaip. Kindluse sisemust me ei külastanud.


Siis läksime vahetusisa sõprade juurde, kellel on väga stiilne ja mõnus korter. Hakati õhtusööki valmistama. Kõigepealt söödi natuke suupisteid ning siis erinevaid sooje võileibu eri juustude, lihatoodete, ka kartulite ja artišokkidega ning külmi võileibu lõhe ja avokaadoga. Magustoiduks sidruni-seemsamiseemne keeks.


Pühapäev, 3. november

Päev täis autosõitu...


Suurel hommikusöögilaual taaskord erinevad saiad, mida söödi või, erinevate mooside ning šokolaadimääretega. Siiski täpsustuseks ütlen, et siin ostetakse pagaritooted harilikult pagarikojast ning näiteks baguette’e on sadat eri sorti. Kui Eestis pakutaks igaks hommikusöögiks ainult poesaia võiga, siis suudaks ma seda vaevu ühe korra süüa. Siin on pagarikojasaiad mõnusalt nätsked aga pealt krõbedad, vahel täisterased ja seemnesed. Ebatervislik on küll, aga head saia süüa on lust!


Kell 12 hakkasime Pariisi poole sõitma ning kolmveerand kaheksaks jõudsime koju Nivelles’i... Olime erinevais paigus kokku vist üle tunni aja ummikutes.


Ja muide, Prantsusmaal käivad päriselt ka inimesed tänaval, baugette`id kaenla all, ringi.


Ilusat novembrit ja sügiselõhna! Siin on enamik puid veel rohelised.


Rõõmu,

Birks