top of page
  • Birgit

Toidust

Ma olen nüüd juba tegelikult Eestis. :-( Tahan veel enne blogipidamise lõpetamist mõned plaanis olnud postitused ära teha. Alustan toiduga!


Kuna ma ei olnud arvestanud, et nii ruttu Eestisse pean tulema, pole mul kahjuks superhäid pilte toitudest tehtud. Kasutan neid, mis galeriist leidsin, oli vaja ka interneti abi. :-)

 

Toidukorrad

Kui Prantsusmaa prantsuse keeles on hommikusöök petit-déjeuner, lõunasöök déjeuner ja õhtusöök dîner, siis Belgia prantsuse keeles öeldakse hommikusöögi kohta déjeuner, lõunasöögi kohta dîner ning õhtusöögi kohta souper, mis alguses oli üpriski segadusseajav.


Aga kolme söögikorraga päevas see kõik ei piirdu, kuna on veel kaks väikest kehakinnitust hommiku- ja lõunasöögi (umbes kell 10 hommikul) vahel ning lõuna-ja õhtusöögi vahel (umbes kell 4 pärastlõunal)- les collations! Vähemalt kooliõpilased koolipäevadel söövad siis kokku viis korda päevas. Koolipäeval kell 10 süüakse tihti midagi magusat, nagu batoon, vahvel või puuvili. Klassikaaslastega rääkides sain teada, et peale kooli, kella nelja ringis, söövad nad näiteks võileiba, vahvleid või isegi pannkooke. Eks võib-olla päris suur osa Eesti õpilasi sööb ka midagi peale kooli, kuid see pole reegel oma nimetuse ja kellaajaga. Mina isiklikult olen Eestis koolipäeviti harjunud vahepeal näksimata sööma kolm korda päevas. :-)


Hommikusöök

Sagedamini süüakse hommikul magusat kui soolast. Tööpäeviti hommikuhelbeid, saia šokolaadimäärdega või saiakesi. Nädalavahetustel saiakesi, saia määretega, härjasilmi, vahvleid või pannkooke. Nädalavahetuste uhkemad hommikusöögid on kõige paremad! Putru ei sööda! Hommikusöögi kõrvale on tähtis juua peale kohvi, tee või kakao ka värsket mahla, et ikka vitamiine saada, sagedamini apelsini- või õunamahla. See komme on mulle ka hästi meele järele!


Üldiselt on mulle mulje jäänud, et ka nädalavahetustel süüakse hommikusööki tavaliselt eraldi omas tempos. Pole seda, et äratatakse kõik üles ja siis süüakse koos.


Mina sõin enamasti koolipäevadel hommikuks ikka samu asju, mida Eestis, nagu näiteks putru või müslit. : -)


Lõunasöök

Tööpäeviti süüakse lõunal enamasti võileibu ehk tartine'. Muudel päevadel pole kindlaid reegleid, ehkki Belgias kehtib vanast ajast jäänud reegel tervislikku või säästliku eluviisi kohta, et kui lõunal süüakse sooja toitu, tuleb õhtul süüa külma, näiteks võileiba ning kui lõunal on külma toitu söödud, võib õhtul sooja toitu süüa. Enamik inimesi järgivad seda kirjutamata reeglit eneselegi teadmata. :-)


Kuna mul polnud koolis kõiki tunde, siis paaril päeval nädalas sain minna koju lõunatama, mis oli väga mõnus.


Õhtusöök

Belglased söövad õhtust varem kui prantslased, aga minu pool-prantsuse vahetusperes sõime pigem prantslaste kellaaegadel, nimelt kella kaheksa-üheksa vahel õhtul, vahel hiljemgi. Meie sõime ma ütleks vähemalt kord nädalas pastat, näiteks koorekastme ja šampinjonidega, talvisel ajal suppi croque-madame'idega või plaadipirukatega, vahel vokiroogi, lasanjet, pitsat, riisitoite, suvisemal ajal läätsesalatit jne. Palju Itaalia toitu ja ka näiteks Iisraeli toitu. Minu vahetusisad söövad õhtusööki väga harva ilma veini kõrvale rüüpamata.


Minu Eesti harjumustega võrreldes tellisime me Belgias palju sagedamini toitu koju ja veel sagedamini ostsime koju kaasa, näiteks friikartuleid (loomulikult!), pizza't, Hiina toitu, Liibanoni toitu ja sushit. See oli lahe. Aga noh, kui Itaalia toidu koht on kõrvalmajas ja friikaputka ühe minuti kaugusel, siis pole see kuigi keeruline ka.


Õhtust sõime alati koos, mis mulle väga meeldib. Tuleb muidugi nentida, et belglaste (ja prantslaste) toidukultuur on veidi... peenem kui eestlaste oma. Oluline on koos söömine, minu Belgia kodus kasutatakse alati riidest salvrätte jne. Eriti tulevad kommete ja kombekuste erinevused välja muidugi pidulikemate söökidega, kui on ka eelroog, magustoit...


Meie laud enne külaliste tulekut.


Õhtumagus

Belgias hakkasin palju rohkem magusat sööma kui seda Eestis tegin... Alguses pidin muidugi kõik šokolaadid läbi proovima, lõpupoole üritasin natuke piiri pidada, mis ei õnnestunud väga. Mu Eesti kodus ei söö me tavaliselt peale õhtusööki magusat, kui siis ehk puuvilja. Belgias seevastu pea alati midagi, kas siis šokolaadi, küpsiseid, väike jogurt või puuvili. Ja mina jõin pea iga õhtu teed.


Kohvimasina olemasolu tõttu hakkasin jooma palju rohkem kohvi kui enne Eestis jõin ning ka teed, kuna kuum vesi oli kahe nupuvajutuse kaugusel. :-)


Maiustused

Belgia köök üldsiselt on segu Prantsuse, Saksa ja Hollandi köögist. Nii on ka magusaga. Niisiis on Belgia koogikeste hulgas on palju Prantsuse koogikesi, ehkki kannavad nad tihti teisi nimesid, aga on ka palju teistsugust magusat.


Belgia au ja kuulsus on muidugi šokolaad ning trühvlid. Isiklikult pean küll Belgia šokolaadi Eesti omast paremaks.


Aga peale šokolaadi on maailmakuulsad ka Belgia vahvlid, mis jagunevad tegelikult kaheks vahvlitüübiks:


Liège’i vahvliteks, mis on ümarad ja seest nätskemad (need on popimad)


ning


Brüsseli vahvliteks, mis on kandilised, õhemad ja krõbedamad.

Tavaliselt on vahvlid igasuguste katetega, nagu šokolaad, karamell, vahukoor, maasikad jne.


Kodutänaval asuv veidi vanamoodne pagariäri. Hinnad pole üldse krõbedad.


Supid

Süüakse pea ainult püreesuppe ja tavapäraselt on supp eelroog, ehkki koduses miljöös süüakse suppi ka kui "kergemat" õhtusööki. Eriti supirohked on talveperioodid, mil meie vahel mitu korda nädalas suppi sõime - kõige sagedamini kartuli-porru püreesuppi. Supi kõrvale süüakse tavaliselt leiba ja juustu. Meie tegime tihti supi kõrvale kolmnurgasaiu croque-monsieur'sid, mille nimi härjasilma praemuna peale panemisel croque-madame'iks muutub või siis soolaseid plaadipirukaid näiteks tomati-pesto-mozzarella'ga, suvikõrvitsa-mee-fetaga, salati-kitsejuustuga jne. Njäm-njäm!


Liha

Sealiha ei sööda peaaegu üldse, kuid seevastu süüakse rohkem loomaliha kui Eestis. Eesti toidukultuurile vastupidiselt on täitsa normaalne süüa hobuseliha, ehkki tänapäeval see enam nii tavaline pole kui vanasti. Minu belglasest vahetusisa rääkis, et kui tema väike oli, tegi tema ema ikka päris tihti hobuseliha. Nojah, huvitav.


Koolitoit

Söögivahetund Belgias on pikem kui Eestis, minu koolis näiteks tund aega kell 12.50-13.50. Minu kooli sööklasse lõpuklassid näiteks ära ei mahtunud, nii et mindi värskesse õhku linna peale laiali, ka talvel.


Mõnel korral käisin nooremaid lapsi täis sööklas ka. Sealt saab osta ka söögipoolist: karastusjooke, kiirnuudleid ja krõpsu.

Enamik võtab kooli kaasa väikese toidukarbi, kus 95% tõenäosus, et sees võileivad ja muudel juhtudel pasta, riisitoit vms. Osad ostavad endale midagi linnapealt, näiteks suure poole baguette'i suuruse sandwich'i, friikartuleid, kartulikrõpse või hoopiski Aasia toitu. Minul oli ehk kaks korda kogu kooliaasta jooksul kaasas võileib, muidu võtsin kaasa eelmisest päevast ülejäänud toitu või tegime midagi lihtsat tööle ja kooli kaasa.


Ühel kolmapäeval ostsime Emmaga esimest korda pagariärist tõelist sandwich'i. Väga suur!

Aga ega tunnise söögivahetunniga kõik ei piirdu! Lisaks süüakse olenevalt koolist, minu koolis 10.50-11.10, ennelõunasel vahetunnil, kus kogu kool koolimajast õue ajatakse. Ütleksin, et üheksa õpilast kümnest snäkib šokolaadibatooni (nt Kinderi oma), vahvlit või puuvilja, nagu õun või talvisemal ajal mandariin (la collation, millest enne kirjutasin).


Üks tartine ehk võileib näeb harilikult välja selline (kahe poolekslõigatud saiaviilu vahel sink või juust või hoopis šokolaadimääre):


Leib

Tumedat rukkileiba Belgias ei tunta. Süüakse eestikeeli "saia", mis kujult ja värvilt varieerub. Näiteks võib see olla valge, "hall", mis tähendab täisterajahust (tegelikult on ju sepik ka üsna halli värvi) või hoopis "täielik", mis on eriti täisterane leib kliide ja seemnetega.


Mina isiklikult armastan väga head prantsuse baguette'i, mida mul õnnestus päris mitmeid kordi süüa. Millegipärast Belgia baguette'id pole üldse head, kuid kindlasti on ka erandeid.


Köögiviljad

Endiivid, artišokid, Brüsseli kapsad, baklažaanid, must redis, fenkol, spargel - see pole midagi uudset! Kuid seevastu kaalikas ja peet tihedat kasutust ei leia. Ka tilli kasutatakse vaid harva kala maitsestamiseks. Ja kruupi ei söö ka keegi, rääkimata odrajahust. Tatart leidsin ühest vene poest. Lahe, et sain palju uut proovida!


Nipsasjad

Belgia majonees maitseb teistmoodi kui Eesti majonees. Kui olete söönud Hellmann's-i majoneesi, siis Belgia oma ongi midagi sellist. Üldse on belglased leiutanud niiiiii palju kastmeid, mida süüakse nii friikartulitega kui pannakse võileiva vahele, mida Eestis kohe kindlasti ei tehtaks.


Paar näidet kastmetest.


Friikaputka kastmevalik on tavaliselt midagi nii laia. Ja see pole veel palju.


Belgia friikad on koonusekujulises tuutus. Ja need pole ei sakilised ega kõhnad nagu McDonald's-is vaid lühemad ja pontsakamad.


Piimad-koored säilivad kuid ning ei vaja külmkapikülma. Vahukoor on teise maitsega - nagu mascarpone. Piima toidu kõrvale ei jooda ning keefirit ja hapupiima ei jooda üldse mitte.


Poodides pole kilekotte. Inimesed käivad oma kottidega ning puuviljade jaoks saab paberkotte võtta.


Sellist taaraautomaatidega taarasüsteemi, nagu Eestis, Belgias ei ole. Mõnede klaaspudelite eest saab küll raha tagasi, kuid mitte paljude.


Prügisüsteem on ka väga teistsugune. Poest ostetakse spetsiaalseid kilekotte, valgeid ja siniseid. Valgesse pannakse põhimõtteliselt kõik olmeprügi ning sinisesse pudelid, konservipurgid, kartong jne. Papp ja klaas sorteeritakse omakorda eraldi. Teatud päevadel, mida saab Internetist vaadata, käib prügiauto kodutänava läbi ehk kui on näiteks sinise koti päev, paned oma sinise prügikoti maja ette ja hommikuks on see kadunud. Samamoodi ka papiga. Päris huvitav.

 

Tegelikult on veel nii palju erinevusi ning lahedaid toiduga seotud asju, millest rääkida, kuid see võtaks liiga kaua aega. Loodan, et saite midagi uut ja huvitavat teada!


Igatsen neid Belgia toite ikka küll!

Birx

bottom of page