Tervitused lõõmavast Belgiast! See on siis minu esimene blogipostitus vahetusaastast.
Olen jõudnud tervelt Belgiasse, olles vaheldumisi nii joovastuses kui ärevuses. Nüüdseks olen siin veetnud pea 48 tundi. Lennud (Tallinn-Stockholm, Stockholm-Brüssel) sujusid hästi ja saime Stellaga (teine vahetusõpilane Eestist) mõlemal lennul kõrvuti istuda ning mõnusalt tundeid ja muljeid vahetada. Belgiasse maandusime hommikul veidi peale kümmet. Arlanda lennujaam oli lihtsalt suur, sain seal esimest korda elus sõita lennujaamas sõitva liinibussiga, kuid Brüsseli lennujaam jäi mulle meelde peale oma suuruse ka oma kultuurilise ja rahvusliku mitmekesisuse poolest. Inimesi oli kohutavalt palju ja neid oli igasuguseid, enamasti kas siis moslemiriietuses või aafrikalikus traditsioonilises riietuses. Ei oska muudmoodi kirjeldada. Tere tulemast Brüsselisse!
Minu kodu Belgias asub Vallooni-Brabandi piirkonnas, mis on suhteliselt väike ja Brüsseli lähedal. Täpsemalt aga elan idüllilises Nivelles’i linnas (~30 000 elanikku) idüllilises 19. sajandist pärit majas. Eestlasele võiks kirjelduseks öelda, et see on nagu väike telliskivist pisikese tagaaiaga Pariisi kortermaja. Maja on usukumatult ilus! Siin on kõrged stukkdekooriga laed ja suured aknad. Aias on viigimarjapuu, kust olen ka paari andi maitsnud. Vahetuspere ostis maja umbes aasta tagasi, sees on nad elanud alates talvest, mistõttu remont täiesti-täiesti valmis veel pole. Mul on oma tuba ja eraldi tualettruum!
Oma vahetuspere sain teada 22. augustil ehk 2 päeva enne äralendu! Ausalt öeldes ei olnud ma selle pärast väga ärevuses, kuid oli ka hetki, kus tundsin end lootusetult. Jah, mul oli vaim täitsa valmis ajutisse vahetusperre minekuks, aga õnneks seda ei juhtunud. Minu hostperele oli vahetusõpilase võtmine ka väga spontaanne otsus, millele nad tulid augusti keskel.
Veidi minu vahetusperest. Minu hostpere pole kõige harilikum hostpere. Nimelt koosneb see kahest pereisast, Fabienist (prantsuse keele ja teatri õpetaja, 32) ja Camille’ist (arhitekt, 29) ning kahest kassist Nickyst ja O’Malleyst (üübernunnud). Belgia on kusjuures selles vallas üks maailma eesrindlikemaid riike ja taoline peremudel pole midagi erilist. Neil käib palju külalisi, esimesel päeval kohtusin juba kolmega. :)
Eile, kui oli esimene täispikk päev siin, sõime hommikust (väga põnev, toidust teen kunagi eraldi postituse) ning üsna pea sõtsime autoga ühte lossikesse nimega Château de Seneffe, mille pargis piknikku pidasime (vau!) ja Mölkit mängisime. Nad on suured lauamängurid, nii et võib-olla naasen Eestisse suure lauamänguarmastajana. Kes teab? Ja siin on väga soe, nii 30 kraadi (ehkki päikese käes olevad termomeetrid linnas näitasid kõige rohkem 38 kraadi...).