Coucou! Kuku (päris naljakas oleks, kui keegi eesti keeles niimoodi tervitaks)! Juba on kätte jõudnud jaanuari teine pool, kuid ka detsember möödus tegusalt ja mälestusterohkelt. Pitsitan ta põgusalt siia ühte postitusse kokku.
Eksamid
Jõulude eel oli minu esimene eksamiperiood Belgias (teine ja olulisem eksamiperiood tuleb juunis). Mina ja Emma (teine vahetusõpilane mu klassis) olime kohustatud tegema 4 eksamit, aga mina otsustasin hostpere õhutusel kõik võimalikud eksamid kaasa teha, mis minu jaoks olid: inglise keel, geograafia, matemaatika, ajalugu, usuõpetus, teadused ehk keemia ning viimane ja kõige hullem - prantuse keel.
Võiks öelda, et detsembris koolitunde polnudki, kuna eksamid toimusid pooleteise nädala vältel ning peale seda parandasid õpetajad nädal aega eksamitöid. See tähendab, et põhimõtteliselt oli mul kolm nädalat jõuluvaheaega. Eksamiparandusnädala neljapäeval leidis aset ka õpilaste ja lapsevanema 15-minutiline kohtumine, kus eksami- ja hinnetelehte analüüsiti. Jah, kuna siin midagi e-kooli sarnast ei eksisteeri, on õpitulemised väga suur ja vahel traagiline üllatus. Sel uhkel veerandtunnil on tavaline, et klassijuhataja tervitab õpilast põsemusiga (aga see võib juhtuda ainult kaks korda aastas tunnistuste kättesaamisel) ning on kombekas õpetajale väike kingitus kinkida (minu poolt tee ja ise tehtud piparkoogid ning kaeraküpsised).
Ma ei kukkunud üheski eksamis läbi, mis tegelikult minu eesmärk oligi. Geograafias ja mulle üllatuseks ka matemaatikas olin sellele küll väga lähedal... Läbikukkumiseks loetakse alla poolte punktide saamise.
Huvitav asi on see, et inglise keele eksamis pidime kuulamis- ja lugemisülesannetele vastama prantsuse keeles. Tegelikult räägib õpetaja vist igas tunnis, kas siis rohkem või vähem prantsuse keeles. Eestis tegime inglise keele tundi inglise-eesti keeles segamini küll väga väikestena...
Prantsuse keele eksam oli suuline - pidime kirjutama, kas kaitse- või süüdistuskõne raamatu- või filmitegelase kohta, kellega olime varem tundides kokku puutunud. Esitasime neid suuliselt viiestes gruppides. Mina kirjutasin süüdistuskõne Estelle'i kohta Sartre'i raamatust "Kinnine kohus"... Aga kui sellega ühele poole sain, oli ikka hea tunne küll. Lõppude lõpuks sain selle eest kõigist eksamitest kõige rohkem punkte ka. :-)
Ja vestlusest klassijuhatajaga selgus, et minu ja minu tulemustega on kõik väga korras, ta ütles meelitavaid kiidusõnu ning oli lausa välja uurinud Eesti asukoha PISA-testis, mis, nagu te ilmselt teate, on kõrgel-kõrgel, ning küsis minult, et mis teil siis koolisüsteemis nii erilist ja teistsugust on, mille peale ma kahjuks vastata ei osanud.
Saint-Nicolas
6. detsember ehk nigulapäev on Belgia lastele olulisem kui jõulud. Eestikeeli püha Nikolaus käib kodudes 5. vastu 6. detsembri öösel, kus jätab lastele kinke ja eriti sageli magusapakikesi, kus on harilikult väikeste kartulite välimusega martsipanipallid (ha-ha-ha), Saint-Nicolas' kujulised šokolaadid, mandariinid, kirjatähtede kujulised nic-nac'i küpsised ning spekuloosiküpsised ja guimauve-kommid (natuke teismoodi vahukommid).
Praegu sain Vikipeediast lugedes teada, et Belgia post vastab tasuta Saint-Nicolas'le saadetud kirjadele, kelle aadress on Rue du Paradis no 1, 0612 CIEL... Äge!
Saint-Nicolas' õhtusöögil Fabien'i ema juures söödi eelroaks näiteks küpsetatud tigu, mille maitset ma vist eriti ei tundnud (ja võib-olla õnneks), ahjuparti, croquette'e (frititud kartuliproduktid), küpsetatud chicon'e (hirmsa mõru maitsega väikesed piklikud kapsalaadsed köögiviljad, mida süüakse nii toorelt kui küpsetatuna), veinis küpsetatud pirne, kus sees pohla-või jõhvikamoos ning küpsetatud porgandeid alõtšadega. Kokkuvõtlikult palju soolast-magusat üheskoos, mis Eestis nii tavaline pole.
Chicon'id
Allikas:
Meie kodus käis Saint-Nicolas veidi varem ning tõi kõigile jõulupidžaama, uued sussid ning magusapakikese!
Lisaks süüakse traditsiooniliselt nigulapäeval magusat jeesuslapsekujulist saia, mil nimeks cougnou.
Vikipeediast (https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolaus): "Püha Nikolaus (ka püha Nikolai; 3.–4. sajand) oli Ida-Rooma keisririigi Väike-Aasia poolsaare lõunaküljel asunud Lüükia provintsi Myra linna peapiiskop, kristlik pühak. Ta oli suur heategija: neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile jõuluajal kingitusi.
Püha Nikolause isik ja legendid on osaliselt olnud eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele (ingliskeelsetes maades Santa Claus, mis tuleneb Saint Nicolaus'est)."
Reisukesed
Sel eksamiparandusnädalal käisin veidi Belgiat avastamas, nimelt Stellaga Namur'is ja Charleroi's, Mariega Brüsselis jõuluturul, Emmaga Gendis.
Belgias on nii hea reisida! Esiteks, Belgia on nii mitmekesine, kuna siin on Valloonia, Brüssel ja Flandria. Juba nende piirkondade vahel on nii suured erinevused, mistõttu pooletunnine rongisõit võib sind viia täiesti teistsuguse arhitektuuri , keele ja kultuuroga linna. Lisaks see, et siin on nõnda palju linnu ja ka palju suuri linnu, mida külastada ja mis pole üksteisest nii hullult kaugel. Ja suur pluss: rongiliiklus! Kiire, tihe ja võrdlemisi soodne. Kui muidu maksab alla 26-aastasele üks ots rongiga kasvõi Belgia teise otsa 5,3 eurot, siis vaheaegadel saab osta GO-UNLIMITED passi, millega saab 15 euro eest lõpmatult sõite teha.
Namuris nägime Stellaga esimest korda oma eludes puuvõõrikut, mis kannab inglise keeles nime "mistletoe". Veel imetlesime kaunist vaadet ja üllatusime Belgia mägisusest-kaljususest.
Brüssel on tore linn. Tema kesklinnas on mul juba täitsa kodune tunne, eriti muidugi rongijaama läheduses. Linnas hakkavad mul tekkima omad kohad ja omad mälestused, mis aitab ka paremini orienteeruda, millega mul algul Brüsselis väga suured probleemid olid. Jõuluturg oli suur, aga võib-olla seepärast, et käisime seal valges, ei jätnud see väga sügavat muljet.
Gent on nüüd Leuveni järel minu teine lemmiklinn Belgias! Käisime disainimuuseumis, LUSHi poes, söömas kanalivaatega hubases restoranis, kohvikus, jalutasime ja imetlesime jõuluootuses linna... See on tõeline muinasjutulinn!
Sellist linnareisimist jään kindlasti Eestisse naastes igatsema!
Bretoonimaa
Oluline osa minu detsembrikuust oli jõulude veetmine Prantsusmaal, millest saate lähemalt lugeda juba postitatud jõulupostitustest. Nii toredad mälestused!
Ilm
Tegelikult olen ma vist midagi lumesarnast siin Belgias kohanud. Aga see oli oktoobris, kui ükskord võib-olla nii kümme sekundit lörtsi sadas.
Muidu on siin detsembri- ja novembritemperatuurid olnud 3-15 kraadini. Paaril novembriööl olid ilmselt öökülmad ka, kuna hommikutel oli maa kaetud kauni härmatisega ning teid kattis sihuke nähtamatu jääkirme, et hoia alt! Kuna siin on veidi künklikum pinnamood kui Tallinnas, kõnnin iga hommik väikeste kalletega teedel, kust ma siis sel hommikul sõna otseses mõttes allapoole libisesin.
Ühel detsembrialguse päeval peale geograafiat leidsin ka nii 5km kauguselt ühe metsakese! Oli ilus udus. Metsapervel hoiatav silt tekstiga: "Ettevaatust, puugioht!".
Uus aasta
Soovisin pikalt veeta aastavahetuse belglastega ehk kellegagi mu koolist. Lõppude lõpuks siiski päris nii nagu ma ette kujutasin ei läinud, aga läks ehk hoopis paremini. Veetsin aastavahetuse Michelle'i, kes on laps, keda minu vahetusisa õde kunagi San Franciscos hoidmas käis ja kes parasjagu oma perega Belgias reisil oli ning aastavahetust oma skautidest sõpradega veetma pidi (kes on belglased ja umbes 23-aastased). Kõige selle korraldaski mulle minu vahetusisa õde.
Algul olime Brüsselis Euroopa kvartalis ühes kenas majas katusekorteris, tänu millele uue aasta Belgia pealinna rõdul saluuti vaadates vastu sain võtta. Hiljem läksime veel kesklinna ning koju tulin esimese ehk kellakuuese rongiga. Brüsseli kesklinnas valitses eriline meeleolu, võite ise ette kujutada... Koju jõudes oli minu vahetuspere oma sõpradega veel peohoos, nii et nii kell pool kaheksa magama minnes oli allkorrus elu täis. :-)
Ühesõnaga, ma olen väga õnnelik, et mul aastavahetusest selline meeldejääv mälestus on. Midagi hoopis teistsugust aastavahetusest Hiiumaal.
Head uut!
Bibi